Piletid saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades:

armastus-ei-hüüa-tulles

Meie Maa: Nagu elu ise…

Janne Nurmik

26. jaanuari õhtul Kuressaare Linnateatri suures saalis esietendunud Alan Ayckbourni komöödiat “Intiimsed tehingud” ei nimetata asjatult eluks eneseks. Kes sel sombusel jaanuariõhtul tee teatrisaali leidis, sai ka kogeda, miks just nii.

Etenduse reklaam lubas esmaettekandelt armukomöödia hõngulist näitemängu ja ma julgen kinnitada, et lubadusest peeti ka kinni. Lavalt õhkus publikuni tõepoolest nii armu kui nalja.

Ja hoolimata sellest, et lavatüki teema – armastuse kolmnurk – on nii igihaljas ja leierdatud, mõjus nähtu mitmest küljest värskendava, elulise ja uudsena.

Eelkõige healt värskena mõjus äratundmine, et vaid tõeline tunne armastada on see, mis mitte kunagi ei lase rahus olla ega rahu leida ning endas sügavat armastust kogev inimene paistav kõrvalseisjale alati veidi koomiline.

Teisalt – suhted. Ikka ja alati iga seltskonnas äärmiselt eluline teema. Eriti suhted meeste-naiste vahel. Suhted pakuvad alati mahlakat huvi ja kõneainet, ka siis, kui tegelikku tõde ei teata ega tahetagi teada.

Värksena mõjus ka seik, et intiimsust õhkus laval nelja erineva isiksuse jagu ja moodi. Roman Baskin ja Epp Eespäev moodustasid kahepeale kokku neli eripalgelist rolli ning laval nauditava koosluse. Ühtviisi mõnusalt koduse ja loomuliku, teisalt professionaalselt küpse ja vaba. Vahest tuleb see sellest, et Baskin ja Eespäev jagavad kuluaarides räägitava järgi ühist elu? Või hoopis Roman Baskini lavameisterlikkusest? Lõppeks ei oma tähtsust ei üks ega teine. Tähtis on see, et etendus andis emotsiooni, tugeva ja positiivse.

Emotsiooni, milles jääd juurdlema ja uskuma, et vaieldamatult ongi igasuguses vormistuses kooselu omamoodi tehing. Ka siis, kui mõlemad või üks osapool seda tunnistada ei taha. Sest, olles iseenda vastu aus, suudab tegelikult igaüks välja mõelda kasvõi ainsama põhjuse, miks talle isiklikult ühte või teist suhet ääretult palju tarvis on.

Neile, kel 23. jaanuaril “Intiimseid tehingud” nägemata jäi, julgen ma teatritükki soovitada. Minge sobival võimalusel etendust vaatama. Võidate endale kaks tundi lahedat äraolemist, kuhjaga emotsioone ja mõne naerukurru lisaks.

Kuna tükk mõjus elulise ja naljapakkuvana, meeldib see tõenäoliselt ka neile, kes teatrist väga lugu ei pea ning tee teatrimajja harva leiavad. Siit vihje naistele, kes oma kaasa üliharva endaga teatripoole käevangu saavad. Kutsudes teda “Intiimsetele tehingutele” te alt ei lähe.

Comments are closed.